60 päevaga kuulsaks ja FreakyBaboon

Kuidas kõik alguse sai?

FreakyBaboon on mõnda aega tegutsenud ja oli täpselt paras aeg hakata noorte moetudengite ja -huviliste ettevõtmist laiemalt tutvustama. Ühel juulikuuõhtul sattusime Pantuga (ehk projekti "60 päevaga kuulsaks" loovjuhiga) koos mõnusale koosviibimisele ning Pantu tutvustas mulle oma mõtet. Idee oli piisavalt pöörane, et seda üheskoos teostada. Mõeldud, tegemisel!

Miks?

Projekti eesmärk oli luua võimalikult lühikese ajaga absurdne tuntus täiesti tavalistele toredatele noortele ehk tekitada mittemillestki midagi. Eksperimentaalkuulsuste blogist pidi tekkima uus kanal FreakyBabooni tutvustamiseks, eksperimentaalkuulsustest endist FreakyBabooni näod. FreakyBaboon toetab moehullude noorte tegemist - 60 päevaga kuulsaks projekti üldine kuvand toetab nooruslikult toore jõu ja kiiksuga lähenemist meediale. Lisaks oli eesmärk analüüsida, kuidas rakenduvad Web2.0 võtteid Eesti turul.

Mis juhtus edasi?

Esmalt tuli leida lahedad ja piisavalt hulljulged noored, kes on huvitatud projektis osalemisest. Otsimine ei läinud sugugi kergelt. Piltlikult tuli suudelda tohutult palju konnasid, et leida need isendid, kes tõepoolest muutusid printsideks või printsessideks. Arusaadavalt ei saanud panna ajakirja kuulutust: "Otsime kuulsusejanulisi noori", sest projekti taustal töötavad inimesed ning kokkulepped pidid esialgu jääma varjatuks. Eesti on piisavalt väike, et kõik saladused tuleksid kiirelt ilmsiks. Kokkuvõttes saab väita, et sobivad inimesed leidsime FreakyBabooni varasemate koostööpartnerite vahendusel.

Järgmise sammuna projekti elluviimiseks pöördusin koostööettepanekuga A. Le Coq'i, Premia, Tele2 ja Kristiine Keskuse poole. Partnerid olid vajalikud projekti funktsioneerimiseks ning teisest küljest said kõik vähesel või suuremal määral oma tooteid/teenuseid projekti raames tutvustada. Koostöölepingud sõlmitud, saime projekti käima lükata.

Projekti kulg

Projekti kulgu on kõige mõttekam jälgida leheküljelt http://60pk.blogspot.com. Kogu ettevõtmine täpselt nii pöörane, kui seda ette võis aimata. Kõik plaanid ei teostunud esialgselt kavandatud mahus, aga mõned saavutused ületasid esialgset plaani mitmekordselt.

Igatahes, viimased 2 kuud olid tohutult põnevad. Minu suur tänu kogu "60 päevaga kuulsaks" projektimeeskonnale sh Pantule ja kõigile teistele, kes kaasa aitasid. Aitäh meediainimestele, kes meid välja kannatasid. Loomulikult teen suure kummarduse eksperimentaalkuulsustele Ketlinile, Kätlinile ja Mikaelile.

Piisavalt freaky?

Tom

Piret jätab oma jälje

Hallo hallo, Piret lehvitab teile!

Siinpool kõneleb teiega Piret, kes ma tegelen Tallinnas moe tudeerimisega. Aga see pole kõik, millega oma päevi mööda saadan. Töötan ka erinevate huvitavate erialaste ja mitte-erialaste projektide kallal. Üks neist on FreakyBaboon. Peale selle satun aegajalt ikka filmide/etenduste kostüümidraamadesse, ürituste ja näituste korraldamisesse, ning muidugi õmblemine! Õmblen nii oma lõbuks kui kooliülesannete raames, nii teistele kui ka erinevate ettevõtmiste tarbeks! Me like this!

Ent tulgem jutuga meie moeahvi juurde. Tunneb veel teine end kõrvalejäetuna. Aitan kaasa FreakyBabooni toodete sünnile, lasen fantaasial omasoodu kulgeda ning tagatipuks panen ka ise riideesemetele käe külge, et neist eesrindliku noore kehakatted saaksid.

Oi, kuidas meeldib joonistada ning kunsti teha. Ja see kõik siis veel riietele üle kanda! No näiteks: veel päris noorena kunstikoolis käies läks mul akvarelli heleda pusa peale. Hetkeks kohkusin ikka väga ära, ent kogusin end kiiresti-kiiresti ja maalisin sellest plekist hoopis mereröövli pea. Ning kui too pesus välja tuli - ikka tegin üle. Kas ehk juba siis liigahtas minu sees väike moeahv?

FreakyBabooni sektiga liitusin umbes aasta tagasi, kui nad täiesti ootamatult mind oma töötuppa üht kursust juhendama kutsusid. Jah - ka Sina oleksid võinud kuulama-vaatama-tuunima tulla! Järgmine kord ehk trehvame?! Mingil hetkel sai minust selle ettevõtmise täisõiguslik liige.

Tänu FreakyBabooniga ühinemisele saan anda oma panuse Eesti noorte omapärasemaks muutumisse. Ja miks ainult välist ilu rõhutada? Tahan lisada oma loomingule ka midagi mõtlemapanevat/ trikikat - et rõivas ei kannaks puhtalt kehakatte funktsiooni, vaid väljendaks noore inimese vaimu, tahet, powerit. See nooruslikkuse edasi(k)andmise võimalus ehk motiveeribki mind ikka ja jälle FreakyBabooni freakyde asjadega tegelema - saan pakkuda enda eakaaslastele kodumaist disaini ja kustutada nende moejanu.

Kuna soov luua tähenduslikku moodi on ikka väga tugev, siis kavatsen selles valdkonnas ka jätkuvad aastad trajektooril püsida. Eks näis muidugi, kuhu tiivad mind kannavad, taevas pole piiriks!

Seda, moeahvid, soovitan teilegi - laske fantaasial lennata, puudutagu see teie igapäevast välimust või siis tervet elu. Erilised inimesed viivad ühiskonda edasi!
Stay freaky!

---
PiretBaboon

Tom jätkab Maria algatust

Maria tegi tänuväärt algatuse ja hakkas blogis tutvustama FreakyBabooniga seotud inimesi, seekord olen mina luubi all. Olen "Never-accept-mediocrity"-Tom ja üritan FreakyBabooni asja ajada. Kokkuvõtvalt olen mina see, kes üritab kõiki inimesi piisavalt kiusata ning seista hea selle eest, et keegi niisama rahulikult oma elu elada ei saa. FreakyBabooniga on nagu ikka, kõik kuhjub viimasele hetkele ja ajaperioodile, kui on niigi tohutult kiire. Sellistel hetkedel üritan kõiki tagant utsitada ja veenduda, et kõik vajalik saaks võimalikult õigel ajal tehtud.

Minu igapäevane taust on tegelikult hoopis teine. 40h nädalas kannan ametinimetust arendusjuht ning vastutan elektrooniliste pangateenuste arendamise eest. Ma pean tunnistama, et moeteemadel ma kaasa rääkida ei oska, aga mulle meeldib töötada loovate inimeste ja noore meeskonnaga. Loova meeskonna vedamine on palju keerulisem, sest igal meeskonnaliikmel on oma kuntsnikuego ja nägemus tootest. Kohati visioonid kattuvad, kohati läheb meeskonnaliikmete loov mõtlemine rändama täiesti erinevas suunas. Kuntsnikuego ohjamine ning meeskonnale ühtse hingamise tekitamine on paras peavalu, aga samas vägagi väljakutsuv. Minu jaoks on kõige põnevam näha ideid, mis igaühel tekivad töö käigus. Isegi, kui kõikidest ideedest ei valmi lõplikud tooted või FreakyBabooni üritused, annavad ka kõige jaburamad ideed aluse edaspidiseks tööks.

Minu friikilikkus seisneb peamiselt kirglikkuses. Mulle väga meeldivad inimesed, kes töötavad, õpivad või tegutsevad nii tulihingeliselt, et ülejäänud inimesed kahvatuvad nende kõrval. Kirglikkus ja perfektsus nõuavad kindlasti aega ning seetõttu on meil FreakyBabooniga üpris sagedased kl 2 öösel tööalased nõupidamised või kirjavahetus teiste meeskonnaliikmetega. Kirg hoiab üleval minu tegutsemistahet ning nähes teisi inimesi samamoodi millegi nimel pingutamas teenib minu silmis kindlasti suure austuse.

Lõpetuseks, kui tunned, et FreakyBabooniga võiksid proovida asju teha, siis võta ühendust.

Stay tuned for more freakiness!

Tom

Ettevaatust! Siit me tuleme!

Noh, arvasite, et see blogi on surnud, jah? Arvake uuesti! Igal blogil peaks olema õigus paar kuud koomas olla. Vähemalt minu meelest. Aga nüüd oleme teiste kohustuste juurest tagasi ja tegeleme jälle aktiivselt FreakyBabooniga, mis on meile kõigile meelepärasem ja südamelähedasem. Sellega seoses tuletame teile meelde, kes ja mis on FreakyBaboon ja anname välja ka uue riietekollektsiooni.

Tere!
Minu nimi on Maria ja ma ütlen uhkusega, et olen moeahv – kõige värskem selles suguharus. See, et end ahviks tituleerin, ei tähenda veel karvaseid jalgu ja tobedat irvet. Vähemalt enamus ajast. Lihtsalt mina ja mood – me oleme nagu ahv ja banaan, keda tõmbab teineteise poole.

Erinevalt meie meeskonna teistest liikmetest mina riideid ei disaini. Kunagi sai küll kavandeid joonistatud, aga õmmelda ma ei oska ja moekool jäi ka pooleli. Minu spetsialiteet on ehted, eriti kõrvarõngad, mida mul on ligi sada paari ja kogu täieneb pidevalt. Mina olen seega hetkel rohkem moetarbija. Peab ikka eriline hädaolukord olema, et ma suvalised kaltsud neid enne peegli ees kokku sobitamata selga viskaksin, aga see selleks.

FreakyBabooniga aga seob mind hoopis mu teine armastus – suhtekorraldus, mida ma pikemat aega juba ülikoolis ka õpin. Samuti on mulle südamelähedane FreakyBabooni noortelt noortele kontseptsioon, sest ka minu minevikku jääb palju noorsootööd.

Kui Tom on see, kes FreakyBabooni ärilise külje eest hoolitseb ja üleüldse kõike koos hoiab ning teised tüdrukud hoolitsevad moepoole eest, siis minu ülesandeks on hoolitseda selle eest, et kõigil ka suure töö juures lõbus oleks ja kogu maailma moehullud meist teaksid ja hästi arvaksid. Liiga ambitsioonikas, mis? Laske mul vähemalt proovida.

FreakyBaboonini jõudsin ma Tomi kaudu. Me töötasime lühikest aega koos ühes teises asutuses. Kui ta mulle esimest korda FeakyBaboonist rääkis, tekkis mul kohe meeletu tahtmine nende kambaga liituda ja ennast seal proovile panna. Ma pole enda meelest kunagi olnud päris selline nagu teised ja FreakyBaboonis ongi erinev ja imelik head omadused. Need teevad meid huvitavamaks.

Tahate täpsemalt teada, KUI freaky ma olla võin? Kui paljud teist on suutnud oma autos tulekahju tekitada? Või multikatest tuntud rehale astumise triki ära teinud? Või mööda Barcelonat paljajalu ringi jooksnud? Mõned siiski on jah!? Aga paljud mitte.

Loodetavasti teeb minu ebatavaline minevik ja meie kõigi uudne lähenemine FreakyBabooni eriliseks ka teiste silmis, sest me ise juba teame, et teeme midagi ainulaadset. Nagu teisedki baboonid, pingutan hea meelega FreakyBabooni edu nimel lihtsalt selleks, et tõestada teistele, et meie mõtted on head ja väärt suures maailmas välja paistma, ning endale, et ma saan hakkama kõigega, mida tahan.

FreakyBaboon annab mulle võimaluse teha kolme asja, mida ma armastan – kirjutada, suhelda inimestega ja organiseerida erinevaid üritusi. Samuti arvan, et kunagi võib kasuks tulla meie noorte ja andekate disainerite tundmine, rääkimata lihtsalt heast seltskonnast, kellega koos on puhas rõõm FreakyBabooni heaks pingutada.

Seda, kes või kus ma viie aasta pärast olen, ei tea veel keegi. Kindlasti aga tahan ma tulevikus ära teha võimalikult palju hullumeelseid ja vähem hullumeelseid asju, mis standardeid eiravad. Näiteks veeta päeva mõne kodutu seltskonnas ja hüpata langevarjuga.

Aga aitab minust. Mina olen ju vaid üks ahv teiste seas ja kohe kuulete ka neist lähemalt. Olenemata sellest, et meil kõigil on FreakyBabooni kõrvalt ka kool või töö või mõlemad, tuleb kohe-kohe välja meie uus kollektsioon, mida saate imetleda ja osta FreakyBabooni kodulehelt. Siinsel külmal maal ei saa ju ka moeahv minna talvele vastu palja tagumikuga. Juba ongi lumi maas, aga ärge muretsege. Meie moeloojad on valmis teinud hulga uusi ja väga lahedaid riideid, millega saate tuleval hooajal uhkeldada. Julgege erineda massist koos meiega!

Meile meeldiks ka väga, kui te kirjutaksite meile ja avaldaksite arvamust – ükskõik siis, kas meie, riiete või ürituste kohta – või jagaksite oma häid ideid. Seniks aga pange õue minnes soojalt riidesse ja katsuge vastu pidada. Kohe tulevad jõulud ja puhkepäevad.

Jälle workshopist

Pähhh. Pimp my stuff workshop jäi FreakyBaboonist sõltumatutel põhjustel õigel ajal toimumata, aga nüüd ikkagi toimub. Usu või mitte - seekord 17. mail SSS prindi trükikojas. Kuna eelmisel korral vedasime registreerujaid natuke alt (vähemalt mina tunnen nii), siis seekord teeme ürituse ikkagi tasuta.

Kõik eelmiseks korraks registreerunud tüübid ei saa 17. mail tulla, seega on veel vabu kohti. Registreeru (6)!

Ja kes veel midagi ei tea, siis õige aadress välja uurimaks on (aga enne loe eelmine postitus läbi, eksole) www.FreakyBaboon.ee/workshop/

Workshop. Workshop. Workshop.

Ahoi,

Tulemas on FreakyBabooni workshop "Tuuni oma stuffi". Seega on õige hetk kirjeldada eelmist FreakyBabooni workshoppi, mis toimus 26. - 28. jaanuaril 2008 Tallinna kesklinna avatud noortekeskuses. Workshopi teemadeks olid siiditrükk, moejoonis ja efektvärvide / ehete kasutamine riietel ja (nagu ikka) Workshopi viisid läbi vastavate erialade õppejõud ja tudengid.

Selleks, et kõik osalejad saaksid omavahel ideid vahetada ja juhendajad jõuaks igaühega tegeleda, mõtlesime üritusele kutsuda umbes 7 inimest. Siiralt olime üllatunud (ja natuke ka ehmatanud), kuid ootamatult registreerus kordades rohkem soovijaid. Tekkis olukord, mida vabandavalt kõikidele registreerujatele kirjeldasin - soovisime korraldada workshoppi, aga saaksime teha rokk-kontserdi. Minul igatahes hakkas pea valutama, sest kurb oleks kellelegi niisama ära öelda ja seetõttu mõtlesime välja kavala plaani: palusime registreerujatel saata stiilinäite mõnest oma tehtud tööst või midagi sellist, mis osaleja käekirja iseloomustab. Uskusime, et see samm kindlasti vähendab osalejate arvu piisavalt ja mahutame kõik soovijad ära, aga... ai-kurja, valik läks veelgi raskemaks. Lõpuks tõesti kutsusime kohale väga erineva käekirjaga inimesed, kelle näidised muuhulgas sisaldasid graffitit, stencil arti, hullumeelselt edevad litreid, pop-kunsti, põnevat näputööd jpm. Ülejäänutele pidin kurvalt ära ütlema :( Eriti kurvaks/kurjaks tegi, et kõik registreerunud tüübid siiski ei ilmunud kohale. Samas, kes tulid, jäid rahule :p

Lisan mõned pildid eelmisest workshopist kaa (fotografeeris moehull Kristi).



 

Lahe, et Workshopil osalenud järkavad ka edaspidi FreakyBabooni moehulludega koostööd toodete disainimisel ja sügiseks lisandub FreakyBabooni toodete hulka kindlasti ka Workshopil osalejate disainitud tooteid. Lisaks saime eelmiselt Workshopilt idee järgmiseks ürituseks. Nimelt, siiditrüki kursuse ajal hüppasid osalejad oma t-särkidest ja pükstest välja ning tuunisid oma riideid workshopil põnevamaks. Miks siis mitte teha üritus vanade asjade pimpimiseks siiditrüki abil? Muidugi siiditrüki võimalused ei jää kindlasti ainukeseks õppetunniks, mida workshopil "Tuuni mu stuffi" osalejad tundma saavad.

Igal kuntsnikul või disaineril on oma nn kuntsnikuego, mis võib tihtipeale osutuda päris suureks takistuseks töö leidmisel või mõnes suurettevõttes töötamisel. Selleks, et näha, kuidas õnnestub koostöö teiste disaineriega, tehakse Workshopil praktiline harjutus, mille käigus tuleb töötada koos teiste osalejatega ja leida ühiselt lahendus. Hetkel ei tundu eriti keeruline, aga ära muretse, selle ülesande teeme keeruliseks ;)

Vältimaks niisama registreerumist ja kohale mitte tulemist otsustasime seekord lisada Workshopile väikese osalustasu 50 krooni. Olgu kohe ausalt öeldud, kui mingi ime läbi peaks jällegi tulema palju registreerujaid, siis võib juhtuda, et palume saata kõigil taaskord oma stiilinäite. Täpsema info edastab FreakyBaboon registreerujatele e-mailile. Samamoodi saadetakse registreerujate meilile info osalustasu ülekandmise kohta. Kui Workshop mingil põhjusel jääb ära, siis loomulikult osalustasu tagastatakse, aga kohale mitteilmumise korral jääb tasu tagastamata. Lisaks peaks igaüks võtma workshopile kaasa mõned särgid, püksid, vööd vms, misiganes sobib workshopil tuunimiseks. Täpsem info www.freakybaboon.ee/workshop/

Sauh, kohtumiseni Workshopil!

Tom

Head sõbrad, ma sain isaks

Kindlasti on sõbrad-tuttavad juba ammu aru saanud või kuulnud, et tegelen aktiivselt millegagi, millest keegi midagi täpsemalt ei tea. Seekord ma ei alusta selgitustööga algusest, vaid hoopis sellest, mis oli enne algust.

Mis oleks, kui...?

Vot täpselt selline mõte tabas mind ühel sügisesel õhtul, kui kirjutasin töö tarbeks projektiplaani. Mis oleks, kui andekad noored saaksid ise kujundada natuke Eesti tänavamoodi ja ettevõtlikud noored teenida natuke raha. Andekaid ning ettevõtlikke noori on Eestis palju - selles ma absoluutselt kahelnud, seega naljaga pooleks võis öelda, et kõik ettevõtmisega seotud riskid olid sellel hetkel maandatud :)

Idee on hea, aga kuna üksinda ei suudaks ma kõike nagunii korda ajada, siis vajasin endale mõttekaaslaseid. Minu teadmised (rõiva)disaini kohta on kesised, siis seepärast kutsusin esmalt kohvile Triinu. Triin, tema huvi moe vastu ja vinged ideed olid mulle juba päris mitu aastat tuttavad. Triin kuulas mu ära, võttis natuke mõtlemisaega ja juba peatselt panime pead kokku ja hakkasime ühiselt mõtlema, mis/kuidas ja kuhu. Eks mõtlemist oli palju ja alguses kulus väga palju aega lihtsalt niisama arutlemiseks ja unistamiseks. Mingiks hetkeks kogunes mõtteid nii palju, et enam me ei tulnud oma mõtetega toime. Vajasime abi. Triin võttis telefonimärkmikust Kadi numbri ning millega ta Kadi ära moosis, seda ma siiani ei tea. Igatahes varsti oli meiega ühinenud Kadi. Nii me siis kolmekesi jälle mõtlesime, kuniks mõtteid oli juba jälle nii palju, et ka kolmekesi ei suutnud neid ohjata. Järgmiseks kasutasin tehnoloogia abi, ehk siis spämmisin Orkutis kõiki oma sõpru ja voilá ühendust võttis Kristi. Edasi juba tegutsesime neljakesi ja nagu näete, on see tegutsemine kandnud vilja.

Siin ta igatahes nüüd on - FreakyBaboon. Esialgu võibolla natuke häbelik ja vaikne, magab palju, kohati nutab häälekalt, mõnikord trambib jalgu ja on jonnakas. Nagu BeebiBaboonidega ikka, kõik ei pruugi esmalt õnnestuda ja mõni õnnestumine võib hoopis lõppeda mähkmetes. Anname talle selle andeks, eksju.

Luban, et FreakyBabooni blogis hakkan kirjeldama FreakyBabooni tegemisi ja noorte ettevõtjate tegemisi ärimaailmas. Kindlasti tulevad peatselt sissekanded ka teistelt FreakyBabooni vanematelt.

Stay Freaky,

Tom
FreakyBabooni Papa