Seda te peate nägema!

Tere kõigile!

Pole ammu näinud, aga mis siis. Kahtlen, et teiegi seoses söömispühade ja aastavahetusega palju blogidele mõelda jõudsite. Nii meiegi.

Sooviksin kõigile head uut, aga loodan ja kardan, et meil on juba nii palju lugejaid, et ma lihtsalt ei jaksaks kõigile pudelit välja teha. Ja odavale eesti siidrile ma nii reklaami ei teeks ka.

Igal juhul, meil on päris suured uudised teile. Ehk olete juba ka ise märganud, et meie koduleht on läbinud makeover'i JA meil on ka uus rõivakolektsioon väljas. Mina juba mõtlen, et see roheline pluus Ketlini seljas on meeletult kena ja seda pikemat villast asja, milles Kätlin poseerib, tahaksin ka. Ja nii mõndagi pusa ning isegi mõnda maikat, kuigi ma neid tavaliselt ei kanna.

Soovitan teil ise vaadata, millest ma räägin. Kuigi kui te need ära ostate enne, kui mul piisavalt vaba raha tekib, olen ma kurb küll, aga ma veidi loodan, et omades tutvuseid, õnnestub mul äkki nad siis ära rääkida minu jaoks ekstra veel ühtesid tegema? Elame, näeme.

Ma kujutan ette, et meie moespetside jaoks oli selle kollektsiooni välja võlumine suur ja raske, ent samas väga suurt rahuldust pakkuv töö, aga minu jaoks oli see puhas fun. Sest minu jaoks oli see esimene moekollektsioon, millega seotud olen. Elus esimest korda võtsin osa kollektsiooni üles pildistamisest ja jälgisin, kuidas meie spetsid kõike üles ehitavad.

Päris huvitav oli näha, kui palju detaile ja energiat on hea kollektsiooni taga ja kuidas glamuuri luuakse. Jälle see jäämäe tipu teema, et enamus tööd ei jõua kunagi lõpptarbija või kasutajani, aga ma nüüd püüan teile ka sügavamaid moesaladusi koju kätte tuua.

Kas te teate, kuidas kollekstsiooni üles pildistamine käib? Arvatavasti kujutate ette suuri ruume ja prožektoreid ja taustakangaid ja ilusaid modelle. Võite ju kommentaaridesse kirjutada, kui see nii ei ole. Tõenäoliselt kujutate ette ka hulgaliselt ringisebivaid tüüpe, kes pidevalt paberil näpuga järge ajavad või telefoniga räägivad või mingeid korraldusi üle saali ei-tea-kellele karjuvad. Blond mina küll arvas nii.

Tegelikult oli pilt üsna erinev. Muidugi olid ilusad modellid ja kangad ja superselgapandavad riided. Ka telefonide akud pidid täis olema, sest korduvalt tekkis küsimusi ja kerkis esile ka muid põhjusi telefoni küljes rippumiseks. Fotograaf oli ka olemas, aga mitte selline, kes pidevalt karjub: "Tubli! Tubli! Armatse kaameraga!", vaid meie oma pisike, aga tragi Kristi, kes õige nurga leidmiseks tooli peal seisma pidi. Ka ruum oli tegelikult oodatust väiksem ja paberit polnud vist kellelgi, aga te ei kujuta ette, kui palju nalja prožektorite ja projektoritega sai.

Modell Marit grimmis

Keegi tark inimene oli kohtvalgustite asemel meile laenutanud sellised, millega paljud inimesed oma majaesisegi üleni ära valgustavad ja projektor oli olemas, aga pult oli oma elu elama läinud ning üks teiseta tööle ei hakanud.

Mitme telefonikõne järel leiti siiski pult üles ja prožektorid said omale fooliumist ümbrise, mis aitas veidi valgust suunata, aga põhjustas ühtlasi kärsahaisu. Te ei kujuta ettegi, kui naljakas vaatepilt see oli, aga lisan siia hiljem pildid, mis klišeelikult räägivad rohkem kui tuhat sõna.


Mõnel hetkel muutusid kõik asjaosalised vägagi murelikuks, aga hommiku saabudes oli olemas muljet avaldav kogus suurepäraseid pilte. Ja selleks ei olnudki vaja palju inimesi või meeletut raha.



Vasakult: Kätlin, Triin, Piret, Kristi ja Tom. Mina tegin pilte:)

Kas te teadsite, et selliseid pilte saab ainult siis, kui modell pikali maha käsutada? Imelik, aga impressive eks!?

Triin sätib Kätlinit ilusamaks

Olenemata kollektsiooni loomisega kaasnevast närvipingest, töötavad meie moehullud juba uue kollektsiooni kallal - uskuge või mitte! Toetage siis neid, et kõigil jätkus motivatsiooni jätkata! Olgu see aasta moeaasta!